Kolmas kvartal tõi häid palgauudiseid

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 5,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti võrra.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (7,5%). Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmeteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis III kvartalis pea kõigil tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevustes (langus 0,3%). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes majutuse ja toitlustuse tegevusalal (16,8%), samuti kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (12,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (10,9%).

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1051 eurot, augustis 1023 eurot ja septembris 1063 eurot.

Töötajatele väljamakstav tasu ehk keskmine netokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 842 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (8,4%). Keskmise netokuupalga kasvu mõjutasid maksumäärade muudatused aasta alguses.

Keskmine brutotunnipalk oli tänavu III kvartalis 6,28 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 6,6%. Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (14,9%) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,6%).

Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu III kvartalis töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta III kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes viiel tegevusalal. Kõige enam lisandus töötajaid keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladele – info ja side tegevusalale (11%) ning finants- ja kindlustustegevusse (10%).

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu III kvartalis 1408 eurot ja tunnis 9,97 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tõusnud vastavalt 6,7% ja 6,8%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele kuus oli kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning tunnis kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 16,1% ja 16,3%).

Metoodika

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast.

2015. aastal on valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.

Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.

Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.